Inglise Vene

Field Target laskmise põhireeglid BFTA 2006 reeglite põhjal

1. Relvad

Võistlustel võib kasutada mistahes kaliibriga õhupüsse, mis vastavad antud ajahetkel jõus olevatele Põhikirjaga sätestatud reeglistikule ja BFTA piirangutele (Statutory Regulations and BFTA Limitations). Õhupüstolite võistlustel kehtivad Põhikirjaga sätestatud reeglid koos BFTA õhupüstolitele mõeldud piirangutega.

2. Sihikud

Kasutada tohib mistahes sihikuid, v.a. lasersihikud. Ühtegi eraldiseisvat spetsiaalselt kaugusemääramiseks mõeldud seadet kasutada ei tohi.

3. Varustuse testimine

Organiseerijad peavad andma võimaluse iga püssi või püstoli suudme kiiruse mõõtmiseks mistahes võistluste ajal, mis vastavad BAFTA reeglitele. Seda võib sooritada enne, pärast või laskmise ajal vastavalt Peakohtuniku volitusele.

a)      BFTA on seadnud maksimaalseks kuulikiiruseks 1,5 m/s alla 16,3J piiri, see on mõeldud konkreetse kuuli puhul, mis laskja kasutab päeva jooksul. Püstolitele kehtib 1,5 m/s alla 8,13J piiri.

b)      Suudme kiiruse mõõtmise ajal lubatakse maksimaalselt kolm lasku. Kui relv ei vasta reeglis 3a sätestatud reeglitele, siis diskvalifitseeritakse relv terveks võistluseks. Igal võistlejal, kelle relv suudme kiiruse mõõtmisel ebaõnnestub, annulleeritakse tema kaart, kuid nad võivad soovi korral raja läbida teise relvaga (vaadake Reegel 17 – Laskmisjoonel käitumine)

c)      Deformeerunud kuule ei tohi testimise ajal kasutada (vaadake Reegel 14 – karistused)

4. Laskemoon

Iga disainiga kuuli, mis täielikult valmistatud tinast või tina sulamist, võib kasutada.

5. Peakohtunik ja reeglite tõlgendamine

Enne igat laskmist, tuleb määrata ja selgelt teadvustada, kes on Peakohtunik ning vajadusel ka tema asetäitja. Nemad vastutavad reeglite järgimise ja üldise turvalisuse eest laskmise käigus. Peakohtunik ja tema asetäitja on kohal ning kättesaadavad iga laskmise jooksul. Juhul, kui tekib küsimusi reeglite tõlgendamisega või kui reeglid ei hõlma mõnd probleemi, siis on Peakohtuniku poolt tehtud otsus lõplik.

BFTA Peakohtuniku süsteemi kasutatakse kõikidel BFTA võistlustel, kui BFTA pole teisiti sätestanud. Või kui vastava võistluse formaat ja/või reeglid sätestavad alternatiivse reeglite jälgimise süsteemi, näiteks on võimalik nn Partner Buddy kasutamine.

6. Põhilised sihtmärgid

Kasutatakse „kukub kui tabad” märke. Kõik sihtmärgid on selgelt ja järjestikku nummerdatud nii märgi peal kui ka laskmisjoonel. Tabamistsoonid on ümmargused ning kontrastse värviga. Rajameistrid, peaksid laskjatele, kellel esineb värvipimedus, lubama kasutada märke, mis on kas must-valged ja/või musta ja kollasega. Simuleeritud tabamistsoonide kasutamine mõnel muul märklaua asukohal on keelatud. Standardsed tabamistsoonide läbimõõdud on vahemikus 40mm ja 45mm. Rajal võib olla ka vähendatud läbimõõduga tabamistsoone, kuid nende hulk ei tohi ületada 25% kõikidest märkidest.

Järgnevad piirangud tabamistsoonide väiksemaks muutmisel:

a)      Tabamistsoon ei tohi olla väiksem kui 25mm

b)      Kõige kaugem selline sihtmärk ei tohi olla kaugemal kui 32m laskmisjoonest

c)      Laskepositsioonid nagu püsti või põlvelt on selliste märkide laskmisel lubatud.

7. Laskerada

Täismõõdus laskerada koosneb mitte vähem kui 25-st sihtmärgist

Et resultaat oleks legaalne, tuleb läbida rada täies pikkuses, v.a. juhtumitel, mis on sätestatud Reeglis 15 (Laskmisjoonelt lahkumine)

Minimaalne kaugus sihtmärgist laskmisjooneni on 7 meetrit (8 jardi) ning maksimaalne kaugus sihtmärgist laskmisjooneni on 50 meetrit (55 jardi). Igal laskmisel tuleb selgitada, milliseid mõõtühikuid kasutatakse.

Kõik sihtmärgid, mis on mõeldud püsti ja/või põlvelt laskmiseks peavad olema selgesti näha mööda vastavat trajektoori. (vaata Reegel 10. Laskmine a), a)i, a)ii, a)iii.)

Püsti ja/või põlvelt laskmiseks mõeldud sihtmärkide koguarv ei tohi ületada 20% kogu sihtmärkide arvust rajal. Säärased erilist positsiooni nõudvad sihtmärgid tuleks jagada kogu rajal võimalikult ühtlaselt.

Näiteks:

30 sihtmärgiga rajal: 4 püsti ja 2 põlvelt märki või 2 püsti ja 4 põlvelt märki

40 sihtmärgiga rajal: 4 püsti ja 4 põlvelt märki

50 sihtmärgiga rajal: 6 püsti ja 4 põlvelt märki või 4 püsti ja 6 põlvelt märki

Raskemast positsioonist laske ei tohi määrata kaugemale kui 43 meetrit (45 jardi)

8. Sihtmärkide järjekord

Kõik märgid tuleb lasta nummerdatud järjekorras. Juhul kui lastakse sihtmärki väljaspool järjekorda, peab laskja loobuma vahele jäetud märgist, mis läheb kirja möödalasuna ning jätkama koheselt järgnevast märgist. Väljapoole järjekorda jäävad lasud, mis hõlmavad sihtmärke teistel joontel, nõuavad samasugust käsitlust. Antud juhul lastakse valesti lastud märgi pihta uuesti, kui ollakse „õiglaselt” temani jõutud juhul, kui selle pihta pole eelnevatelt joontelt juba lastud.

9. Punktide saamine

Punktide saamisel järgitakse põhimõtet 1 punkt tabamise eest ja 0 punkti möödalasu eest. Tabamine tähendab sihtmärgi ümber kukkumist. Igasugune muu liikumine, millele ei järgne tabamistsooni või sihtmärgi ümber kukkumine läheb kirja möödalasuna. Tabamist tähistatakse tulemuskaardil X’ga ning möödalasku 0’ga. Igasugune märge tulemuskaardil peab olema korrektselt märgitud. Märge peab olema kinnitatud nn „Parimate teadmiste ja uskumiste põhjal ja vastab minu poolt kirja pandud varustuse praegustele seaduslikele nõuetele”. („ To the best of knowledge and belief the equipment listed by me conforms to the current legal requirement”)

10. Laskmine

a) Mistahes laskeasend on lubatud, kuid mõned positsioonid võivad olla mõeldud püsti või põlvelt laskmiseks. Juhul kui võistleja ei suuda eelnevatele nõuetele vastata, kehtib järgnev:

i. Võistleja teatab sellest Peakohtunikule enne tema laskevooru algust, et ta ei suuda, mistahes tervislikel põhjustel, lasta teatud laskeasendist

ii. Peakohtunik nõustub alternatiivse asendi kasutamisega arvestades, et võistleja ei saavuta ebaõiglast edu või ei saa raskemat positsiooni sõltuvalt neist muudatustest.

iii. Teisi Kohtunikke tuleb erilistest juhtumitest teatada.

b) Kõik lasud, sõltumata laskeasendist, peavad olema sooritatud nii, et võistleja oleks täielikult laskejoone taga, kuid nii, et ta oleks võimeline seda puudutama.

c) Reguleeritavad püssikabad on lubatud mugandamaks erinevaid asendeid ja stiile, ja igasugused disaini piirangud puuduvad. Võistluse jooksul pole aga lubatud täiendavate lisaseadmete kinnitamine või eemaldamine (v.a punktis a) ii. täheldatud juhtumitel)

i. Üksik püssirihm ja/või kabapadja konks on lubatud sihtimise stabiilsemaks muutmisel.

ii. Võistlejad ei tohi lisa toetuse saavutamiseks toetada jalgu vastu mistahes posti või muud sarnast objekti, mis on osa rajast. Võrdväärselt, ei tohi võistleja toetada selga vastu mõnd objekti, v.a. nende oma istumispadi.

iii. Mistahes riided, kindad või jalanõud on lubatud arvestades, et nad ei ohusta võistlejat või ümberviibijaid. Riietus võib olla polsterdatud vähendamaks põlvele või käele toetuva püssi survet. Polsterduseks võib kasutada näiteks vööd või mitut kihti riiet. Polsterduse pind peab olema sile, et see ei annaks külgtuge. Polsterdamata riietel võib kanda eraldi polstreid, juhul kui need vastavad eelnevatele reeglitele.

d) Iga sihtmärgi kohta on lubatud vaid üks lask. Ühel joonel tehtud laskude arv ei tohi ületada joonel asetsevate märkide arvu järgnevate eranditega:

i. Reegel 8

ii. Reegel 13

iii. Reegel 17. c) Nägemisulatusest väljapoole jäävad lasud partneri/te või Kohtuniku teadmisel ja loal.

iv. Väljakukutamise olukorras tehtud lasud

Laskeasendite definitsioonid:

Lamades (Prone): Relv ja käsivars, küünarnukist kuini sõrmeotsteni, ei tohi puutuda kunstlikku või naturaalset tuge

Põlvelt (Kneeling): Maapinnaga on kontaktis vaid 3 punkti (2 jalga ja põlv). Tagumine jalg on püstises asendis ning joondunud sirgelt põlvega. Reeglitega lubatud tuge võib kasutada ainult tagumise jala ja/või sääreluu toestamiseks või hoidmaks põlve puhtana, kui see peaks maad puudutama. Ainult tugikäsi (leading hand) võib relva toetada ning tugikäel ei tohi olla lisa tuge randmest ettepoole. Randmeks loetakse käsivarre ja käelaba vahelise liigese keskpunkti.

Püsti asend (Standing): Püstises asendis tehtavad lasud on ilma muude tugedeta, kui siin reeglites sätestatud on.

Puuded: Jalgadest halvatud või muude füüsiliste puuetega võistlejad võivad kasutad abivahendeid ja/või erinevaid laskeasendeid, mis on kooskõlastatud Peakohtunikuga. Igat juhtumit vaadatakse tema olemuse järgi arvestades, et ei võistleja saaks ebaõiglast kohtlemist (vaata punkte a), a)i, a)ii, a)iii) )

11. Aega positsiooni kohta

Kui võistleja liigselt venitab lasuga, võib Kohtunik hakata aega mõõtma. Aja võtmist alustatakse hetkest kui silm sihikule suunatakse. Aega võetakse katkematult ning positsioonil veedetud aeg minutites on võrdne joonel asuvate sihtmärkide arvuga. (BFTA võistlustel on aja võtmine kohustuslik).

Kui koguajast läheb  2 minutit üle, siis kaotab iga tabamus pärast aja täitumist, kehtivuse.

12. Istumine

Igasuguse istme maksimum kõrgus on 100mm, kaasa arvatud seljatugi. Istumispadja paksust tuleks mõõta peale seda, kui nad on kahe laua vahel lamedaks tehtud. Istet võib kasutada vaid toeks istumisel või põlvelt laskmisel, järgides eelnevalt sätestatud reegleid ning mitte mingiks muuks eesmärgiks.

Reeglit võib muuta Kohtuniku loal, kui võistlejal on mõni puue. Arvestada tuleb, et võistlejale ei tekiks ebaõiglast kohtlemist.

13. Vaieldavad skoorid

Igasugune vaieldav olukord tuleb lahendada enne märgi juurest lahkumist. Mitte mingil juhul ei tohi võistleja sihtmärki taasvinnastada enne kui vaidlus on lahendatud. Sihtmärki peab kontrollima Peakohtunik või tema asetäitja, kelle otsus on lõplik. Kui sihtmärk on defektiga, tuleb see parandada või välja vahetada ning lask tuleb uuesti sooritada.

14. Karistused

Ohtliku harjutamise või mistahes sohki tegemise eest on karistuseks diskvalifitseerimine. Seejuures on korraldajatel õigus võtta kasutusele ka täiendavaid meetmeid karistuseks.

15. Laskepositsioonilt lahkumine

Võistleja võib laskepositsioonilt lahkuda vaid Kohtuniku loal ning järgnevatel tingimustel:

a)      Vabatahtlik laskmisest loobumine, mille korral on võistleja lõppskooriks tema senine punktisumma.

b)      Parandamaks varustus, mis on osutunud ohtlikuks või laskmisvõimetuks, mistahes põhjusel. Siia alla ei kuulu optika nullimine. NB! Reegel 15 b) ei kehti juhul kui on kasutatud pumppüssi starti. Sellisel juhul vaadake Reegel 17 - Laskmisjoonel käitumine.

c)      Mõni muu põhjus, mille on heaks kiitnud Peakohtunik või tema asetäitja.

Märge: Reeglis 15 b) võib võistleja, Peakohtuniku või tema asetäitja loal, veaga relva välja vahetada. Nullimisala ei ole lubatud külastada ei võistlejal ega tema poolt valitud abilisel enne laskmise taasalustamist (juhul kui Peakohtunik ei ole andnud selleks spetsiaalset luba).

Kõikidel ülal toodud juhtudel peab võistleja andma oma tulemuskaardi Peakohtunikule või tema asetäitjale ning küsima luba lahkumiseks kokkulepitud ajaks. Kaardile märgitakse lahkumise aeg. Kui kokkulepitud aja jooksul ei ole kaardile järgi tuldud antakse läheb see lõppresultaadi arvestamisele.

16. Viigid

Viigiseisu korral korraldatakse väljakukutamine, mis otsustab lõpliku järjestuse. Laskerada ning sihtmärgid peavad kajastama võistluse tingimusi.

17. Laskejoonel käitumine

Võistleja juhendamine või pidev segamine võistluse ajal ei ole lubatud. Püsse ega varustust ei tohi laskejoonel jagada (v.a. allpool toodud juhtudel). „Tuli seis” käsu korral tuleb relvad ohutult tühjaks laadida ning püssitoru allapoole suunata. Sihikusse EI TOHI säärase käsu ajal vaadata. Püssidega sihitakse ja võetakse neid laskeasendisse ning laetakse tühjaks ainult lubatud ning äratuntaval laskejoonel. Mitte kasutuses olevad relvad tuleb hoida laadimata ning vinnastamata.

Pumppüssiga stardiga võistlusel, kui võistleja relv või varustus läheb katki, tuleb järgida järgnevat:

1)      Võistleja ei tohi laskejoonelt lahkuda, kuid talle võib anda asendusrelva ning vana relva võib rajalt eemaldada. Asendusrelva tuleb esimesel võimalusel kontrollida suudme kiiruse mõõtmiseks.

2)      Kui võistlejal on partneri(te)ga kokkulepe võib ta jätkata kasutades üht või enamat nende relvadest, kuid igakord tuleb vigane relv rajalt eemaldada.

Mõlemad eelnevad punktid saab kasutusele võtta alles peale Peakohtunikult nõusoleku saamist.

(Juhendamine on lubatud võistkonnakaaslaste poolt teatud võistkondlikel võistlustel, kuid seda vaid Peakohtuniku loa korral). Igasugune harjutuslaskmine või nullimine tuleb sooritada vaid nullimisalal. Võistlusväljakul ei tohi lasta ühtegi harjutuslasku enne, kui kõik väljakukutamised on lõppenud.

18. Osavõtu klassid

Kui kasutakse klasse, tehakse seda BFTA Klassifikaatori järgi. Võistlejatel on lubatud võistlemine kõrgemates klassides. See ei mõjuta nende klassifikatsiooni v.a. juhul kui nende tulemus muudab nende klassifikatsiooni protsenti. Alla 17-aastaste laskjate järelvalve toimub vastavalt seaduse nõudmistele.

Märge: Võistluspartnerit ei loe tingimata järelvalvajaks alla 14-aastastele võistlejatele. Ülaltoodud vanusepiirangud võivad muutuda koos reeglistiku muutumistega.

19. Meelemürgid, alkohol ja üldine käitumine

Alkoholi või ebaseaduslike meelemürkide kaasas kandmine ja/või tarbimine on rangelt keelatud. Võistlejaid, kes on tarbinud ebaseaduslikke meelemürke või alkoholi, keelatakse relvade kasutamine.

Ebasobiliku keeletarvitamine või muu väärkäitumine on taunitav.

20. Reeglite ja kindlustuse kuvamine

Koopia hetkel kehtivatest BFTA reeglitest koos kehtiva Kindlustuse Sertifikaadiga peavad olema nähtaval kõikide laskude registreerimispunktides.

21. Reeglid

Ülaltoodud reeglitest peab rangelt kinni pidama.

 

Algmaterjal: Briti Field Target Assotsiatsioon

© Tallinna Field Target 2007-2017 Tallinn