Inglise Vene

Weichrauch HW 95 K ülevaade

Galerii, 20 pilti 15 MB

Mõni ülevaade saab alguse päris omapärasel viisil. Nagu see siin. Keset ilusat laupäevast päeva tuli minu juurde minu 14 aastane poeg, kõva arvutipaugutaja, ja teatas, et läheks õige laskma. Üllatus-üllatus. Paadunud arvutimängur tahtis ootamatult päris püssiga, õigemini siis õhupüssiga, tutvust teha. Ainult minu püssiga kahekesi  laskmine oleks vähemalt mulle suhteliselt igavaks kujunenud. Üritasin midagi ahvatlevat kiiresti välja nuputada.  Ainuke hiilgav idee, mis kohe pähe lõi, oli sõbra tellitud HW 95, millele ma olin lubanud optika paigaldada ja nullida. Asjaliku näoga teatasin pojale, et lähme siis uurime, kuidas laseb ja kui kõva pauku teeb üks õige vedrupüss.

Weichrauch HW 95 K review

HW 95, mis nüüd laskmiseks kiiresti ette valmistada tuli, ei olnud päris tavaline versioon.  Standardne HW 95 on võimas, murdmisega vinnastatav vedrupüss, mis on disainitud üldiseks, sportlikuks- ja treeninglaskmiseks. HW 95  põhimudel on lahtiste sihikutega. Eritellimusel valmistatud versiooni  HW 95 K on aga lühema raua, summuti  ja ilma lahtiste sihikuteta.

Mudelit  HW 95 toodetakse tervelt neljas erinevas kaliibris:
•    4.5 mm
•    5.0 mm
•    5.5 mm ja
•    6.35 mm.
Standard- ja de Luxe versioonil on:
•    raud pikkusega  41 cm ja püssi kogupikkuseks on 107,5 cm.
Versioonil HW 95 K on:
•    raud pikkusega  31 cm ja püssi kogupikkuseks koos summutiga on 114 cm.
Kaba on alati pöögist,
•    standardmudelil peitsituna pähkliks ja
•    de Luxe mudelil on lisaks pikem ja rihveldustega eeslaad ning tõstetud põsetoega kaba.

HW 95 versioon, millega me alljärgnevas ülevaates tutvume, on eritellimusel valmistatav HW 95 K, ilma lahtiste sihikuteta, summutiga, pöögist kaba, Rekord päästiku ja kaliibriga 4.5 mm.

Tehnilised näitajad: 
-    Vinnastamine murdmisega
-    1-lasuline
-    Suudmeenergia E0 23 J
-    Suudmekiirus V0 290 m/s
-    Pöögipuust kaba
-    Kummist kabapadi
-    Seadistatav 2-astmeline võistluspäästik Rekord
-    Summuti
-    Automaatne kaitseriiv
-    11 mm kinnitussiin optikale, 3 ava stopperile
-    Pikkus  114,0 cm
-    Kaal 3,4 kg
-    Vintraua pikkus  31 cm

HW 95 on suhteliselt tavaline võimsama klassi vedrupüss ja tuntumad laskurid pole ilmselt vaevunud sellele püssile erilisi kirjatükke pühendama. Mudeli populaarsusest annab siiski märku tema tugev levik Field-Targeti sünnimaal, Inglismaal, kus teda peetakse lausa parimaks Saksamaal valmistatud jahirelvaks. Just inglise laskurite soovidele vastu tulles nõustus Weihrauch valmistama 10 cm lühema raua ja keermestatud summutiga versiooni  HW 95 K.

Esmamulje HW 95-st oli mõnus. Uue tüübi kaba oli meeldiva viimistlusega. Tiheda joonega, mattlakiga kaetud pöök, jättis väga usaldusväärse mulje. Kogu puutöö oli täiuslik, ei ühtki viga. Viimistletud oli isegi eeslae siseküljed. Kaba põsetugi oli reljeefne paremakäelistele laskuritele, madalapoolne ja  sobis rohkem püsti asendist laskmiseks. Eeslaad oli alt ümara vormiga, kuid istus vasaku käe rusika peal mugavalt. Käepideme kontaktpinna karestamise rombid olid tehtud laseriga, lõige oli puhas ja vigadeta. Ka metallosa oli laitmatu ja suurepärase viimistlusega. Kuldne päästik mõjus väga soliidselt. Vinnastamise hoovastik oli massiivne ja tugev, ilma vähimagi lõtkuta ka suurema jõu rakendamisel. Vinnastamiseks kuluv jõud ei olnud suur. Püssi üldine viimistluskvaliteet oli väga kõrge nii metalli kui ka puidu osas. Püssi kaal oli väga sobiv, ei liiga kerge ega liiga raske. Õlga tõstetud püss istus hästi, kuid vasaku käe pöidla ja 2 sõrme peale tõstetuna tundus püssi kaal olema liiga ees, vaatamata isegi sellele, et tegemist oli lühema karabiini versiooniga.

Optika valimine on lihtne. Tohtisin sõbra püssile panna optika, mis minu meelest sinna sobis. Ainuke optika, mis kohe võtta oli ja vedrupüssile ka sobis, oli Nikko Stirling AirKing Gold Crown 4-12x42. Kuna mul polnud vähimatki arusaamist kui tugev võiks HW 95 K prell-löök olla, siis tundus sellise optika valik ainuõige olevat. Kerge kiirustamise tõttu polnud mahti internetist ka lisatarkusi hankida. AirKing peaks 23 J suudmeenergiat taluma rahulikult. Inglased ütlevad HW 95 K täpsuse kohta – Excellent. See eeldaks justkui võimsamat optikat, aga paremat polnud. Kindlameelselt tõstsin karbist võetud Gold Crown 4-12x42 koos komplektis oleva üheosalise jalaga otse optikasiinile. Erinevalt harjumuspärastest PCP siinidest, paistis see siin suhteliselt õhuke olevat. Siin ise oli töödeldud püssi korpusesse, mille seina paksus korpuse otsast mõõdetuna oli 1,8 mm. Vaatamata mitte väga paksule korpuse seinale oli optika kinnitussiin väga hea töötlusega ja võib öelda, et lausa terava servaga ning kinnitusjalg istus sinna hästi. Igaks juhuks mõõtsin siini pealmise laiuse ka üle. Oma hämmastuseks leidsin, et selle mõõt oli eesotsas 10,56 mm, aga taga ainult 10,47 mm. 0,09 mm ei ole küll palju ja jalga sinna kinnitada on ka ehk lihtsam, aga tagant kitsama siini puhul hakkab jalg ka hõlpsamini läbi libisema. Kindluse mõttes paigaldasin korpuse keskmisesse stopperiavasse Weihrauchi optikastopperi ja lükkasin kinnitusjala vastu stopperit. Optika korpuse läbilibisemist eelpaigaldatud jala sees ma ei kartnud, sest Nikko Stirling, või kes iganes neid jalgu valmistab, on jala sisse paigaldanud kleepja teibi. Teip kleebib nii hästi, et peale kruvide välja keeramist tuleb jõudu rakendada, et optikat jala seest kätte saada. Kui jalg lõpuks kinnitatud sai, siis jäi korpuse ja objektiivi vahele ca 7 mm. Seda oli ehk mõni millimeeter rohkem kui vaja, aga optika komplektis olev objektiivikaitse mahtus ka ilusti ära ja sellest mulle piisas. Gold Crown 4-12x42 on 345 mm pikk ja sobis oma pikkusega kenasti. Laadimisavani jäi veel  tervelt 57 mm, mida oli aga siiski liiga vähe kui oleks vaja olnud päikesekaitset paigaldada. Kuna komplektis sellist kaasas polnud ja minult selle paigaldamist polnud ka küsitud, siis kõik klappis. Kogu paigaldamise operatsioon võttis aega ehk  5-6 minutit ja optika sai kindlalt paika. Püssi oli hea vaadata, sest ta nägi koos optikaga täitsa lahe välja.

Diaboolidega polnud aega enam peenutseda. Panin taskusse pooliku karbi diaboole - H&N Field Target Trophy, kaliiber 4.52, kaaluga 0.56 grammi. Täiesti sobilik kaal sellise võimsusega püssile.
   
Testimise viisime läbi loomulikus keskkonnas, ehk siis väljas. Mõõtsin märgini 30 m. Ilm oli ilus,  päikesepaisteline ja natuke tuuline. Paigaldasin omaprinditud  50 m olümpiapüssi märgi, mille tuum oli 112 mm. Optika sisselaskmiseks istusin oma tavalisesse FT asendisse. Keerasin parallaksi teravaks ja imestasin, et see näitas ainult ca 17 jardi. Veidi vigane vist, mõtlesin ja alustasin laskmist. Kaks esimest lasku tabasid lehe alumist serva. Nägin neid auke ja tundsin rõõmu optika selgest pildist. Keskendusin veidi rohkem ja siis avastasin, et Mil-Dot sihik oli väga ähmane. Meenus okulaari fookuse seadistamine. Keerasin okulaarist sihiku kuva teravaks ja nägin, et märk muutus häguseks. Mis värk see on? Keerasin parallaksist pildi uuesti teravaks. Selge, optika oli ikkagi korras, sest parallaks näitas nüüd üle 30 jardi. Lihtsalt õigeid mõtteid vahel napib. Jätkasin laskmist. Kolm järgmist lasku sattus ilusti juba märgi kolmandasse veerandisse. Aeg parandusi teha. Keerasin kõrgusregulaatori torni korgi maha ja nägin tornil kirja  1/4“ 1 klikk. Rehkendasin peast, et  91 meetril on see ca 6 mm. Seega 30 meetril on üks klikk ca 2 mm. Tegin 25 klikki noolega näidatud suunas UP. Kolm järgmist lasku olid tsentri joonest veidi kõrgemal. Paistis, et sai veidi palju. Pikemalt mõtlemata tegin 25 klikki paremale. Kolm järgmist lasku andsid lehel 27 silma ja nende CTC oli 8 mm. Hea püss! Tegelikult ikka päris hea püss! Võtad ühest karbist püssi ja teisest karbist optika. Keerad nad kokku ja lased kohe esimese pauguga A4 lehele 30 meetri peal pihta! Minu kui PCP-mehe jaoks oli see päris põnev. Otsustasin lõplikud parandused teha juba väiksemal märgil.

Ootused panid südame põksuma, ehkki esimene õhin oli juba möödas.  Panin ülesse lehe, kus oli 8 märki 12 mm tuumaga. Ma ei kiirustanud laskmisega. Lihtsalt istusin, sihtisin ja otsisin tunnet.
    FT asendis istudes pea toetamiseks kabalt tuge ei saa. Kaba põsetugi oli istudes laskmiseks liiga madal, sest püss disain on suunatud püsti asendis laskmisele, kus kaba peabki madalam olema.  Imelik oli jahipüssi istudes testida, aga püsti laskmiseks ei olnud ma veel valmis. Ilmnes teisigi disaini erinevusi. Käepide oli  liiga suure kalde all, see pidanuks rohkem püsti olema. Kahele väiksemale sõrmele langes liiga palju koormust. Eeslaad oli alt ümara kujuga ja seda oli hea käes hoida, kuid põlvele toetamiseks oleks kandilise kujuga laad palju parem olnud. Nüüd siis kuulsast päästikust Rekord. Esimene tunne päästikust oli raske ja veidi puine. Kaal oli mulle harjumuspärasest ehk ca 200 grammi raskem. Vahemik tundus olevat  850-950 grammi. Eelpäästik oli lühike ja samuti natuke raske. Teine aste oli pika rakendusega ja tuntavalt kerge ebatasasusega. Kuna kiirustamise tõttu  jäid tööriistad maha, siis tuli lasta sellise kaalu ja seisundiga. Kõik teavad ju siiski, et Rekord on üks parimaid tööstuslikult toodetavaid kaheastmelisi mehaanilisi päästikuid. Küsimus oli antud juhul pigem mulle harjumuspärase seadistuse puudumises. Huvitavad, kuidas need teiste markide laskurid oma päästikuid seadistavad? Vedrulöögi hääl lasul, thõnnk, tundus täiesti tavapärase vedrupüssi häälena. HW 95 K lasu müra eripära oli aga selles, et suudmemüra selles praktiliselt puudus. No tegelikult ilmselt päris ei puudunud, aga vedrulöögi müra taustal ei olnud seda lihtsalt kuulda. Selle arusaamise kontrollimiseks keerasin summuti maha ja vedrupüssi tüüpiline jõuline plärts oligi kohe tagasi. Seega, väga tubli summuti .

Tulemused olid minu jaoks vedrupüssiga esmakordsed ja huvitavad.
Tuul oli tagant ja vahelduv. Ilmajaama teatel oli tuulekiirus 5-7 m/s.  Mõned tuuleiilid olid siiski sellised, mis kõigutasid isegi minu laskeasendit ja siis pidi veidi ootama. Lasksin neli 5-lasulist seeriat. Imelik oli see, et 0-lehe viimase  grupi asend oli kolinud esimesest veerandist testlehel hoopis kolmandasse veerandisse. Tegin selle parandamiseks  siis pisikesi järelhäälestusi. Tulemusgruppide CTC mõõtudeks sain  20, 40, 25 ja 19 mm. Mõned seletamatud kõrvalekalded olid, aga oli ka auk-augus laske ja tulemus on tulemus. Veidi hiljem mulle küll meenus, et see oli just see karp Field Target Trophy diaboole, mille ma mõned nädalad varem kogemata maha olin pillanud. Kõiki möödalaske ei saa siiski ka alati ainult diaboolide või püssi kraesse ajada. Viimane seeria oli parim ja ma otsustasin, et püss on nüüd laskmiseks valmis ja et on aeg see igavleva ja juba hapu näoga poja kätte anda. Üritasin püssi testimiseks siis tavapärase keskkonna tekitada,  õues ja praktikas kogenematu laskur. Ainuke asi, mida ma pojale korra ette näitasin,  oli FT asend jahipüssiga laskmiseks.  Paigaldasin lehe 6 märgiga, kus tuumad olid 23 mm.  Palusin iga märgi pihta 5 lasku lasta. Hilisemal tulemuste uurimisel selgus siiski, et esimeses märgis oli ainult 4 auku. Väidetavalt oli tegemist lugemise veaga, aga mitte möödalasuga. Loodame, et see nii ka oli.       

    Arvutilaskur saavutas reaalsuses minu jaoks suhteliselt põrutavad tulemused. Tulemusgruppide CTC mõõdud olid  30, 41, 46, 70, 50 ja 43 mm. Neljanda seeria ühte paha mööda lasku välja arvates võib öelda, et peale kerge juhendamist suudab alustaja selle püssiga tabada 30 meetri kaugusel  5 cm suurust märki praktiliselt alati.

Kokkuvõtteks tuleb öelda, et HW 95 K on vaatamata oma lühemale rauale ja murtavale vinnastamisele, äärmiselt täpne. Palju täpsem kui ma ootasin. Samuti on ta väga vaikne. Suurepärase ergonoomiaga jahipüssina, kõrgetasemelise viimistluse ja tugeva konstruktsiooniga. Kaal on sobivas suuruses ja ainult tasakaal on veidi liiga ees. Igati põnev valik kellele tahes.


06.juuli 2008

Teh - TFTC


 

© Tallinna Field Target 2007-2017 Tallinn