Inglise Vene

ENFTA Field-Target kalendrivõistluste põhireeglid 2012 v3

Sissejuhatus

Field-Target (FT) laskmine on veretu jahisimulatsioon, kus õhupüssidega lastakse väikeloomade metallist siluettide pihta. FT laskmises võisteldakse kümnetes riikides klubi, maakonna, osariigi ja riigi tasemel ning igal aastal toimuvad Field Target maailmameistrivõistlused. Ühtsed rahvusvahelised põhireeglid on väljatöötamisel ja suurvõistlusi peetakse korraldava riigi kehtivate reeglite kohaselt. Ala juhtivad organisatsioonid on American Airgun Field Target Association (AAFTA), British Field Target Association (BFTA) ja lõpuks World Field Target Federation (WFTF), kuhu kuulub iga riigi FT Assotsiatsioon, kes juhib sportlikku FT laskmist oma riigis. Käesolevad Eesti Rahvusliku Field Target Assotsiatsiooni reeglid tuginevad WFTF uusimatele reeglitele ja järgivad Eesti relvaseaduse nõudeid.

1. Relvad 

Võistlustel tohib kasutada ühelasulisi piiramata tsiviilkäibega õhupüsse kaliibriga kuni 4.5 mm, mis vastavad ENFTA regulatsioonile. Peakohtunik võib lubada ka mitmelasuliste relvade kasutamist tingimusel, et salve laetakse ainult 1 diabool korraga ja laskuri Grupi Vanem on nõus vastutama, et võistlemisel oleks see tingimus alati täidetud.

2. Sihikud

Kasutada tohib mistahes optilisi sihikuid  v.a. laserseadmetega sihikud. Mingeid eraldi spetsiaalselt kauguse määramiseks mõeldud seadmeid kasutada ei tohi.

3. Lubatud lisavarustus

            - püssirihm, kuid täiendavaid trakse kasutada ei tohi;

            - kabapadja konks;

            - horisont;

            - varjuk optika objektiivil;

            - varjuk optika okulaaril;

            - termomeeter;

            - tuulemõõtja. Elektrooniline ei ole lubatud;

            - nurgamõõtja.

4. Varustuse testimine

Korraldaja on kohustatud võistlusala vahetus läheduses organiseerima testala piisava arvu pabermärkidega, mis on paigutatud erinevatele kaugustele vahemikus 8 kuni 50 m. Testalal tohib kasutada ka pendelmärke tabamisalaga kuni 40 mm. Testala tööd korraldab Testala Vanem, kelle korraldused on kohustuslikud kõigile testala kasutajatele. Korraldajatel on õigus kontrollida ENFTA reeglite aluselt toimuvatel võistluste iga võistluspüssi suudmekiirust korraldajale mistahes sobival hetkel. Vastavalt Peakohtuniku otsusele võib kontrolli teostada ka enne või peale võistlusi ning võistluste ajal.

a)      ENFTA on seadnud Klasside 1 ja 2 maksimaalseks suudmeenergiaks 16,3 J piiri ning Klassis 5 on maksimaalseks suudmeenergiaks 27,0 J. Erinevatest temperatuuri- ja kliimaoludest lähtuvalt on vastavalt Peakohtuniku otsusele võimalik maksimaalse suudmeenergia ületamine kuni 6,5%.

b)      Suudmekiiruse mõõtmisel lubatakse kuni kolm lasku. Diabooli asetab relva rauda kiirusmõõtmise eest vastutav Kohtunik, kes teeb ka kirje võistleja Tulemuskaardile kontrolli läbimise kohta. Kui relv ei vasta reeglis 3a sätestatud nõuetele, siis diskvalifitseeritakse relv kogu võistluste ajaks. Iga võistleja, kelle relva suudmekiirus mõõtmisel ei mahu piirangutesse, Tulemuskaart tühistatakse. Soovi korral saab võistleja õiguse rajad läbida teise relvaga (vt. Reegel 17 - Tulejoonel käitumine).

5. Laskemoon

Kasutada võib mistahes disainiga diaboole, mis on valmistatud täielikult tinast, pliist, tsingist või siis nende sulamist.

6. Peakohtunik ja Reeglite tõlgendamine. Grupi Vanem.

Enne igat laskmist, tuleb määrata ja võistlejate koosolekul ka kõigile selgelt teadvustada, kes on Peakohtunik ning vajadusel ka tema asetäitja. Peakohtunik vastutab Reeglite järgimise ja üldise turvalisuse eest kogu laskmise ajal. Peakohtunik ja tema asetäitja on kohal ning kättesaadavad võistluspäeva igal hetkel. Juhul, kui tekib küsimusi Reeglite tõlgendamisel või Reeglitega katmata alal, siis Peakohtuniku poolt selles osas tehtud otsus on lõplik. Võistlejad jagatakse soovitatavalt 3 võistlejaga Gruppidesse, mida juhivad Grupi Vanemad, kes vastutavad ohutuse, Reeglite täitmise ja võistlejate Tulemuskaartide õige täitmise eest igal laskepositsioonil. ENFTA Peakohtunikusüsteemi kasutatakse kõikidel ENFTA võistlustel, kui ENFTA pole enne võistlusi sätestanud teisiti. Erinev süsteem on lubatud kui vastava võistluse formaat ja/või reeglid sätestavad katvalt alternatiivse reeglite jälgimise süsteemi.

7. Sihtmärgid

Sihtmärkidena kasutatakse "kukub kui tabad" väikeloomade siluette. Sihtmärk peab 50 m kaugusel kindlasti kukkuma kui lasti relvast võimsusega 16,3 J ja tabamisenergia oli veel vähemalt 1 J. Kõik sihtmärgid peavad olema järjestikuliselt ja selgelt nummerdatud. Sihtmärkide tabamisalad on ümmargused ning kontrastse värviga. Simuleeritud tabamisalade kasutamine sihtmärgi mõnel muul kohal on keelatud. Sihtmärgi standardne tabamisala on 40 mm. Vähendatud tabamisalaga, 15 mm ja 25 mm,  sihtmärke tohib olla mitte rohkem kui 25% sihtmärkide üldarvust. Piirangud erinevate tabamisalade kasutamisel on järgnevad: 

  • Väiksemat tabamisala kui 15 mm võib kasutada ainult ENFTA loal
  • 15 mm tabamisala puhul ei tohi nõuda sundasendit
  • 15 mm tabamisalaga märk ei tohi olla tulejoonest kaugemal kui 20 m
  • 25 mm tabamisalaga märk ei tohi olla tulejoonest kaugemal kui 35 m

8. Võistlusrajad

Võistlused toimuvad avatud looduses võistlusalal, mis koosneb mitmetest radadest, millest igal on 2 kuni 3 sihtmärki võistlejatele tundmatus kauguses. Kalendrivõistlused koosnevad radadest, millel on kokku vähemalt 50 sihtmärki. Lasu trajektoorid sihtmärkide tabamiseks ei tohi ristuda. Klassifitseeritava tulemuse jaoks, tuleb võistlejal kõik rajad läbida kogu ulatuses, v.a. juhtumitel, mis on sätestatud Reeglis 15 (Tulejoonelt lahkumine). Klassidele 1, 2 ja 5 on minimaalne kaugus sihtmärgist tulejooneni 8 meetrit ning maksimaalne kaugus sihtmärgist tulejooneni on 50 meetrit. Kõikide sihtmärkide tabamisalad määratud asendist laskmiseks peavad olema määratud laskeasendist ka selgelt nähtavad. (Reegel 10. Laskmine, punkti a) alapunktid i, ii, iii). Sundasendist lastavate sihtmärkide koguarv ei tohi ületada 20% kõikide sihtmärkide arvu radadel. Selliseid, sundasendiga laskepositsioone, tuleks radadele jaotada võimalikult ühtlaselt. Sundasendist laskmist ei tohiks määrata kaugemale kui 40 meetrit.

9. Sihtmärkide järjekord

Kõike märke tuleb lasta numbrilises järjekorras. Juhul kui lastakse õigest sihtmärgist järgmist märki, peab laskja loobuma vahele jäetud märgist ja tulemus läheb kirja möödalasuna ning ta peab jätkama lastud märgile järgnevast märgist. Lask, mis tabab järjekorras veel kaugemat märki, kirjatakse möödalasuks, kuid kui ollakse õiges järjekorras selle märgini jõutud, siis lastakse seda märki uuesti. 

10. Punktide arvestus

Punktide andmisel järgitakse põhimõtet: 1 punkt tabamise eest ja 0 punkti möödalasu eest. Tabamine tähendab sihtmärgi ümberkukkumist. Igasugune muu liikumine, millele ei järgne tabamisala või sihtmärgi ümberkukkumist, läheb kirja möödalasuna. Tabamist tähistatakse Tulemuskaardil X-ga ning möödalasku 0-ga. Igasugune märge Tulemuskaardil peab olema korrektselt märgitud. Lõplikud tulemused Tulemuskaardil peavad olema kinnitatud Grupi kõikide laskurite poolt.

11. Laskmine

i) Mistahes laskeasend on lubatud. Standardne laskeasend on istudes. Osadel laskepositsioonidel võib-olla kehtestatud sundasendi nõue püsti või põlvelt laskmiseks. Võistlejad ei tohi lisatoe saamiseks toetada jalgu või selga vastu mistahes posti või muud sarnast objekti, mis on osa rajast.

ii) Kõik lasud, sõltumata laskeasendist, peavad olema sooritatud nii, et tulejoon jääb püssiraua suudme ja päästiku vahele.

iii) Lubatud on seadistatavad püssikabad erinevate asendite ja stiilide mugavamaks kasutamiseks. Võistluse ajal pole aga täiendavate lisaseadmete kinnitamine või eemaldamine lubatud (v.a punkti i. alapunktis b. täheldatud juhtumitel). Lubatud on:

- Püssirihma, ühest või kahest kohast kinnitatuna püssi kandmiseks ja/või                  kabapadja konksu kasutamine  sihtimise stabiilsemaks muutmisel on lubatud.

Püssirihma võib püssi küljest eemaldada kui puudub vajadus rihma kasutamiseks.

            - Põlve- /käetugi, mille alumine osa on tasapinnaline.

- Mistahes riided, kindad ja jalanõud on lubatud, arvestades, et nad ei ohusta võistlejat või võistlustest osavõtjaid. Riietus võib olla polsterdatud pehmendamaks põlvele või käele toetuva püssi survet. Polsterduse pind peab olema sile ja ta ei tohi tekitada täiendavat külgtuge. Polsterdamata riiete peal võib kanda eraldi polstreid, tingimusel, et need vastavad eelnevatele reeglitele.

- Istuvas asendis laskmisel on lubatud kasutada lisatuge püssi ja põlve või püssi ja       käe vahel (näiteks vahtkumm, laskmiskinnas).

iv) Kaitseprillide kandmine laskmise ajal on kohustuslik.

v) Iga sihtmärgi pihta on lubatud sooritada vaid üks lask. Ühel tulejoonel tehtud laskude arv ei tohi ületada tulejoone taga rajal asetsevate märkide arvu, väljaarvatud  järgmised erandid:

a. Reegel 8

b. Reegel 13

c. Grupi Vanema ja/või Kohtuniku teadmisel ja loal maha suunatud lasud

d. Väljakukutamisvõistluse käigus  tehtud lasud

vi) Laskeasendite kirjeldused:

a. Lamades (Prone): Relv ja käsivars küünarnukist kuni sõrmeotsteni, ei tohi puutuda kunstlikku või naturaalset tuge.

b. Põlvelt (Kneeling): Maapinnaga võib olla kontaktis ainult 3 punkti - 2 jalga ja põlv. Reeglitega lubatud istumispadja tuge võib kasutada ainult tagumise jala sääre või põlve toetamiseks. Relva tugikäsi toetab relva, kuid tugikäe ranne ei tohi toetuda vastu põlve.

c. Püstiasend (Standing): Püstiasendis sooritatavad lasud tehakse ilma igasuguste väliste tugedeta. 

 12. Aega rajal

Aja mõõtmist alustatakse hetkest kui võistleja asub laskepositsioonil ja vaatab sihikusse. Aega võetakse katkematult ning aega positsioonil mõõdetakse minutites ja see on 1 minut märgi kohta, millele lisandub 1 minut ettevalmistusaega laskepositsioonil. Peale koguaja ületamist tabamise eest punkti enam ei saa.

13. Iste

Igasuguse istme maksimum paksus on 150 mm. Istumispadja paksust tuleb mõõta normaalselt koormatud asendis kahe laua vahel. Istet võib kasutada toena vaid istumisel või põlvelt laskmisel, jälgides eelnevalt sätestatud reegleid ning mitte muudel eesmärkidel.

14. Vaieldav tulemus

Igasugune vaieldav olukord tuleb lahendada enne märgi juurest lahkumist. Mitte mingil juhul ei tohi enne vaidluse lahendamist sihtmärki taasvinnastada. Sihtmärki peab kontrollima Peakohtunik või Rajakohtunik, kelle otsus on siis lõplik. Kui sihtmärk on defektiga, tuleb see parandada või välja vahetada ning lask tuleb sooritada uuesti.

15. Karistused

Ohu tekitamise või mistahes sohki tegemise eest on karistuseks diskvalifitseerimine. Seejuures on korraldajatel õigus võtta kasutusele ka täiendavaid meetmeid karistamiseks.

16. Tulejoonelt lahkumine

Võistleja võib laskepositsioonilt lahkuda järgmistel tingimustel:

i)         Vabatahtlik võistlemisest loobumine, mille korral on võistleja lõppskooriks tema selle hetkeni saavutatud punktisumma.

ii)       Parandamaks varustust, mis on mistahes põhjusel osutunud ohtlikuks või laskevõimetuks. Siia alla ei kuulu optika nullimine (vt. Reegel 17 - Tulejoonel käitumine).

iii)     Mõni muu põhjus, mille on heaks kiitnud Peakohtunik või Rajakohtunik.

Märge:  Reegli 15 ii) alusel võib võistleja Peakohtuniku või Rajakohtuniku loal veaga relva välja vahetada. Testala ei ole enne laskmise taasalustamist lubatud külastada ei võistlejal ega tema poolt valitud abilisel, väljaarvatud juhul kui Peakohtunik on andnud selleks spetsiaalse loa. Kõikidel ülaltoodud juhtudel peab võistleja andma oma Tulemuskaardi Peakohtunikule või Rajakohtunikule ning küsima luba lahkumiseks kokkulepitud ajaks. Tulemuskaardile märgitakse lahkumise aeg. Kui kokkulepitud aja jooksul ei ole võistleja Tulemuskaardile järgi tulnud, siis antakse Tulemuskaart lõppresultaadi arvestamisele.

17. Viigiseis

Viigiseisu korral korraldatakse väljakukutamise võistlus, mille tulemus otsustab lõpliku järjestuse. Laskerada ning sihtmärgid peavad olema võistlejatele võrdsed.

18. Tulejoonel käitumine

Tulejoon on laskeraja alguseks ja laskepositsioon tulejoonel on tähistatud kahe vähemalt 80 cm postiga, mis on üksteisest vähemalt 100 cm kaugusel. Laskerajad on numereeritud. Laskepositsioonil tohib relva laadida kui relva suue on üle tulejoone. Võistleja juhendamine või pidev segamine võistluse ajal ei ole lubatud. Püsse ega varustust ei tohi tulejoonel vahetada (v.a. allpool toodud juhtudel). "Tuli seis" käsu või ühe vile korral tuleb relvad ohutult tühjaks laadida ning püssitoru allapoole suunata. Peale sellist käsku EI TOHI sihikusse vaadata. Laskmist tohib jätkata ja Rajakellad uuesti käivitada peale käsku „Tuli vaba“ või peale kahte vilet. Püssiga sihtida või seda laskeasendisse tõsta ning tühjaks laadida tohib ainult lubatud ning äratuntaval tulejoonel. Mittekasutuses olevad relvad tuleb hoida laadimata ning vinnastamata.

Kui võistlejal saavutab Grupiga kokkuleppe võib ta vigase relva asemel jätkata ühe või enama relva kasutamist, kuid igakord tuleb vigane relv rajalt eemaldada. Mõlemad eelnevad punktid tohib kasutusele võtta alles peale Peakohtuniku nõusoleku saamist. Igasugune harjutuslaskmine või optika nullimine tuleb sooritada ainult testalal. Võistlusalal ei tohi lasta ühtegi harjutuslasku enne, kui ka kõik väljakukutamise võistlused on lõppenud.

19. Võistlusklassid

Alla 18-aastaste võistlejate järelvalve toimub vastavalt relvaseaduse nõudmistele. Alaealine tohib osaleda võistlustel vaid peakohtuniku loal ja peakohtuniku määratud järelevalvet teostava täisealise laskuri või saatja vahetu kontrolli all.

Märge:  Võistluspartnerit ei loeta tingimata järelvalvajaks alla 14-aastastele võistlejatele. Ülaltoodud vanusepiirangud võivad muutuda koos reeglistiku muutumistega.

Võistlusklasse on kokku 3.

Võistlusklass avatakse juhul kui on vähemalt 4 osavõtjat või Peakohtuniku otsusega.

Klass  1      -   suruõhupüssid suudmeenergiaga E0 max 16,3 Joule

Klass  2      -   vedru- ja gaaskolb õhupüssidele suudmeenergiaga E0 max 16,3 Joule

Klass  5      -   vaba klass suruõhupüssidele ning vedru- ja gaaskolb õhupüssidele                                              suudmeenergiaga E0 max 27 Joule

Märkused:

  • Peakohtunikul on õigus suruõhu ja vedrupüsside klassid vajadusel kokku panna ja kasutada vedrupüsside punktiarvestuses koefitsienti 1,1
  •  Peakohtunik võib kokkuleppel Grupi Vanematega lubada ka mitmelasuliste püsside kasutamist
  • Peakohtunik võib keelata mistahes relva või võistleja osalemise võistlustel kui ta peab seda ümbruskonnale ohtlikuks. 

20. Meelemürgid, alkohol ja üldine käitumine

Alkoholi või ebaseaduslike meelemürkide kaasas kandmine ja/või tarbimine võistluste alal on rangelt keelatud. Võistlejatel, kes on tarbinud ebaseaduslikke meelemürke või alkoholi, keelatakse relvade igasugune kasutamine.

Ebasobiliku keeletarvitamine või muu väärkäitumine on taunitav.

21. Reeglite ja kindlustuse kuvamine

Koopia hetkel kehtivatest ENFTA FT kalendrivõistluste reeglitest peab olema nähtaval kõikide võistluste sekretariaadis. Iga võistlustest osavõtja vastutab oma kindlustamise eest ise.

22. Reeglid

Ülaltoodud reeglitest peab rangelt kinni pidama.

ENFTA 2012 v3

© Tallinna Field Target 2007-2017 Tallinn